Eluonlill.ee lehelt leiad elust enesest pärinevaid praktilist kasutegurit sisaldavaid lugusid, mille eesmärgiks on kannatustesse ja takistustesse kinnijäämise asemel märgata võimalusi nende ületamiseks ja elus edasi liikumiseks.

Minu, Kristi Dela China, taipamised ja teadmised nende artiklite taga, on saanud võimalikuks tänu Teadliku Muutuse Kunsti (TMK) koolitusel õpitud tehnikate rakendamisele igapäevaelus. Eesmärgiga anda inimestele lootust ja inspiratsiooni, postitan killukeste kaupa huvitavaid avastusi sellest, kuidas TMK tehnikad on väga praktilisel viisil aidanud igapäevaelu paremaks muuta.  

On ju ometi õiglane, et iga inimene võiks saada teada, et alates TMK tehnikate leiutamisest, on kannatustesse kinni jäämine või nendest lõplikult vabanemine igaühe jaoks täpselt sama lihtne valik kui otsustamine, et kas valida sünnipäevalauale šokolaaditort või sefiiritort – lihtsalt sõltub kumba sa ise otsustad valida - ülejäänu on kõigest tehniline vormistamine.



Eluonlill.ee lehelt leiad artikleid teemadel:

Elu hetked - väikesed ja suured märkamise hetked elu igapäevast
Elu küsimused  - elu suured ja tähtsad küsimused ja vastused nii, nagu need ennast avaldanud on
Elu lapsed - mõtted ja märkamised laps olemisest ja laste ning vanemate omavahelise suhte nüanssidest
Elu nipinurk - praktilised tegevused, asjad ja avastused, mis on aidanud igapäevaelu rutiinsetesse tegevustesse vaheldust ja kergendust tuua.
"MF" - raamatus "Minu Filipiinid" mainitud videod, pildid ja täiendavad postitused hilisemast perioodist. 

Esilehel näeb kõige värskemaid postitusi sõltumata rubriigist, mille alla nad kuuluvad . Spetsiifilisema rubriigi kõikide artiklite vaatamiseks vali ülevalt menüüst vastav eelistus. 

Liitudes FB lehega, oled alati kursis uute artiklite lisandumisest

Elu hetk: tuulevaikuse õpetus


Juuni esimesel nädalavahetusel tuli minu elus ette hetk, mil sain 48 tundi järjest olla täiesti üksi kodus olla. Oli vaid mina ja olemine. Reede õhtul tegin teadliku otsuse, et kogu järgneva nädalavahetuse jooksul kuni pühapäeva pärastlõunani ma ei räägi mitte ühtegi sõna mitte ühegi inimesega ja igal võimalusel vaigistan ka kõik pähetulevad mõtted. Et ma saaks märgata ja kuulda vaikust ennast.

Laupäeva hommikul matkasin taaskord Haabneeme randa Viimsis ja istusin liivale, näoga mere poole. Istusin ja vaatasin merd ja ühel hetkel taipasin, et see mida ma näen on täielik tuulevaikus. 
...
Loe lisaks

Elu hetk: vaba valiku vabastav vägi

 Hommikust hommikusse vaatan, märkan ja mõtlen, et no mis jõud see ometi on, mis paneb mind pärast äratuskella helina kõlamist endale "jõude olemise" aega juurde kauplema. Küll lükkad kella kümme minutit edasi, või paned selle üldse kinni, aga tõmbad teki üle pea ja pomised: "Ma kohe varsti ärkan." Sama juhtub tihti ka siis, kui sa isegi ei kasuta äratuskella sel päeval ja hommikul, aga pärast seda kui justkui oled ärganud, siis ikka hakkad universumilt edasi pikutamiseks lisaaega kauplema - paned silmad tagasi kinni, pea padjale ja oled seal pikali edasi - une ja ärkveloleku vahepealses seisundis - laetud teadmisest, et peaks ärkama, aga samal ajal veenad iseennast ja maailma, et ta sul edasi magada laseks.    

Täna hommikul märkasin ma ärgates aga midagi väga huvitavat. 
Loe lisaks

Elu küsimus: Mida teeb "ohvriroll" meie endi ja lähisuhetega meie elus?


Ajal, mil me ei ürita oma elu kohandada ühegi lähisuhetega, vaid lihtsalt tegeleme elu elamisega, kujuneb meil välja teatud eluviis – me teame, mis meile meeldib ja mis ei meeldi, teeme asju vaba valiku alusel ja võtame vastutuse ka oma mitte kõige populaarsemate valikute eest. Me teeme ise valiku surfama minekuks, kinno minekuks, sõbra poole õlut jooma minekuks, sõbrannaga kohvikusse minekuks, metsa jalutama minekuks, kodu koristamiseks, või mitte koristamiseks, raamatu lugemiseks, magamiseks või ärkamiseks, teleka või telefoni ees zombistumiseks jpms. Me teame ja tunnistame, et oleme oma valiku ise teinud.

Siis tuleb meie ellu keegi eriline inimene ...
Loe lisaks

Elu küsimus: Miks inimestel elus nii paljud ideed elluviimata jäävad?

Foto: Shutterstock

Oli aprilli keskpaik, pealtnäha täiesti tavaline laupäevane päev. Olin jäänud nelja-aastase tütrega kahekesi koju. Ülejäänud neli pereliiget olid kodust eemal veel vähemalt kolmeks järgnevaks päevaks. Ühel hetkel turgatas mul idee, et võiks ehk teha ahjutäie kaneelisaiu ja leida võimalus neid ka ülejäänud perele saata. Lihtsalt, et selline vahva üllatusmoment tekitada!

Nii kui mõte tuli, kutsusin tütre appi ja asusime tegutsema. Ligikaudu pool tundi hiljem, sel ajal kui tainas toas kerkis ja mina hoopiski juba lapsega õues liivakastiserval istusin ning selle kevade kohta tavatult sooja ilma nautisin, sain ma aru, kui lihtsasti selline pealtnäha loogiline asjade käik, idee – otsus – tegutsemine, võib ideealgataja enda poolt saatuslikult saboteeritud saada.

...

Loe lisaks

Elu lapsed - oh seda iga õhtust magamaminekut


Õhtune magamamineku aeg on lastele kui õnnis võimalus oma vanemate täielikuks tähelepanuks. Üks hetk kogu päeva jooksul, mil vanemad on jäägitult huvitatud lastest ja sellest pühast eesmärgist - lapsed magama saada. Lapsed ise omakorda näevad selles neile osaks saanud jäägitus tähelepanus tohutuid võimalusi. Vahendeid valimata on nende ainus eesmärk pikendada maksimumini seda aega, mil vanemate tähelepanu on jäägitult neile suunatud. Tahan pissile, tahan juua, tahan kalli, tahan veel ühte lugu kuulata, kuni dramaatilise: „Maaa eeeeiiii taaahhaaaaa veeeel tutttttuuuu jäääääädaaaa!“-ni välja.

Eile õhtune uinumine meie kodus algas pealtnäha ideaalselt. Minu 4-aastane tütar tuli ise ja otsis mind üles, et teatada oma soovist nüüd tuttu hakata minema...

Loe lisaks

Elu hetk, mil sain tuttavaks heatahtlikkuse neutraliseeriva väega.


Olen viimastel aastatel palju uurinud ja katsetanud erinevates olukordades küll headusega, küll kurjusega, küll loobumise või allasurumisega. Aga pikka aega olen siiski endiselt olnud skeptiline selles osas, et mulle on tundunud, et on siiski olemas teatud kurjus, millest headusega jagu ei saa ja teatud kurjus vajab ikka kurjusega neutraliseerimist, sest muidu ei jõua info kohale. Mul on olnud raske uskuda, et olukordades, kus keegi on minuga ebaõiglane ja kuri, et ka selles olukorras võiks just heatahtlikkusest abi olla. Ikka on käivitunud mingi jõud, mis on kindel, et tuleb teisele ilmekalt vastu näidata, et milline tema sõnade ja tegude mõju on, et ta saaks omal nahal tunda, milliseid kannatusi ta teistele põhjustab.
Loe lisaks

Minu lugu - Kristi Dela China


Ühe inimese sügav usk kogu maailma headusesse ja heatahtlikusse võib esmapilgul tunduda kui selle inimese erakordne tugevus ja suuremeelsus, aga ometigi ... kas ikka on? Mis siis ometi küll võiks heaks inimeseks olemise juures valesti minna?

Minu lugu algab siis sellest, et nii kaua kui ma mäletan, on läbi elu mind juhtinud kaastundlik ja mõista üritav suhtumine igasse kaaskondlasesse. Sügaval sisimas olen alati olnud iga inimese puhul keskendunud eelkõige tema heade külgede ja tema positiivsete omaduste märkamisele ja äratundmisele. Ja seda ka pealtnäha mitte just kõige eeskujulikemate käitumismaneeridega inimeste puhul. Pealiskaudse hukkamõistu asemel olen alati püüdnud mõista, et iga halva teo taga on tegelikult midagi sügavamat ja et mitte keegi ei ole oma loomulikult olemuselt halb.

...
Loe lisaks

Elu küsimus: Milleks meile tänulikkus?


Ikka ja jälle rõhutatakse, et kõige õigem tegu on see, mille puhul sina tegijana midagi vastu ei oota. Aga ka teise inimese tänulikkus on ju „vastukaup,“ kui sellega kaasneb Sinu enda heaolu tunne. Sa tegid midagi ja said vastu healolu. Aga mis siis ikkagi on see isetu tegu, mis midagi vastu saada ei looda?

Ja teiselt poolt jällegi tuletatakse sageli meelde, et ole tänulik selle üle, mis sul ja sinu ümber on ja mis sinu heaks on tehtud! Milleks siis see tänulikkus, kui igaühe teod peaksid olema tehtud isetult?

Olen neid kaht esmapilgul vastuolulist teemat mõnda aega uurinud ja vaadelnud väga erinevates elu olukordades ja minu kogemustes on praeguseks välja joonistunud 3 olulist avastust:


Loe lisaks

Elu hetk: leidsin endale põhjenduse headest emotsioonidest vabanemiseks


Vaadates täna kauget silmapiiri Haabneeme rannas, meenus mulle sarnane vaatepilt tuulisest ja sombusest lumetust ilmast 2020. aasta esimesel päeval. See oli ootamatu päev, mis väga huvitavalt moel andis mulle väga sügava eesmärgi eesootavaks aastaks ja ilmselt uue suuna kogu eluks.   

Pärast seda, kui olin tund aega jalutanud, teine tund aega merd ja kauget silmapiiri vaadanud ja lademetes mind häirivaid ebameeldivaid emotsioone ja mõtteid vabastanud ja hakkasin juba tagasi kodupoole jalutama, kui  märkasin silmanurgast ühe rannas oleva riietuskabiini peal plakatit:
Loe lisaks

Elu nipinurk - puhta põranda maagiline vägi


Aastaid ja aastaid olen hurjutanud ennast, et peaksin suutma kodus tihedamalt põrandaid pesta. Kuskil kuklas on koguaeg olnud teadmine, et puhas põrand on ülioluline. Aga tegelikkus on olnud see, et kui suurpere kõrvalt ülejäänud eluolu kuidagi ära suudad ohjata, siis lõpuks põrandapesuni jõuda, on ikka üle inimvõimete taluvuspiiri pingutuslik ettevõtmine. Ometigi miski ütleb pidevalt, et puhas põrand on kõige alus!
Loe lisaks