Elu lapsed - iseseisvuse tärkamine lapsevanemast eemal olles
Viies hommikul last lasteaeda jäin hetkeks veel kohapeale aega viitma. Laps oli just kutsunud sõbra teise tuppa mängima. Kasutasin võimalust, et eemalt uksevahelt sellest hetkest meenutuseks mõned fotod jäädvustada.
Ja ilma igasuguse liialduseta juhtus põgus hetk pärast pildi tegemist situatsioon, kus laps tõusis püsti, vaatas seljataga olevaid kellegi kolmanda lapse poolt varasemast mängust laiali jäänud asju põrandal ja lausus sõbrale: "Tule appi, me peame enne mängima hakkamist kõik siin ära koristama. Muidu võime asjadele peale astuda!"
Ja ilma igasuguse liialduseta juhtus põgus hetk pärast pildi tegemist situatsioon, kus laps tõusis püsti, vaatas seljataga olevaid kellegi kolmanda lapse poolt varasemast mängust laiali jäänud asju põrandal ja lausus sõbrale: "Tule appi, me peame enne mängima hakkamist kõik siin ära koristama. Muidu võime asjadele peale astuda!"
Vaatasin ja imestasin ning silme eest jooksis läbi kodune argipäev, kus enamasti ilma ema abita pole võimalik absoluutselt mitte midagi koristada, kuna väsimus on ju alati niiiiii suur.
Südame tegi kohe soojaks, et vähemalt ema seljataga on lapse väärtused paigas. Pole mingit vajadus süüdlast kuhugi otsima minna. Oluliselt lihtsam ja kiirem on kutsuda sõber appi, võtta kätte ja koristada ruttu ära, et endal oleks hea mängida ja ei peaks teiste laialijäetud asjadele peale astudes haiget saama :)
Südame tegi kohe soojaks, et vähemalt ema seljataga on lapse väärtused paigas. Pole mingit vajadus süüdlast kuhugi otsima minna. Oluliselt lihtsam ja kiirem on kutsuda sõber appi, võtta kätte ja koristada ruttu ära, et endal oleks hea mängida ja ei peaks teiste laialijäetud asjadele peale astudes haiget saama :)