Elu hetk - saad kõik, millest loobud
Ütlemine: "Sa saad kõik, millest loobud" ilmutas täna minu jaoks täiesti ootamatult ennast. Esimese asjana pean selgitama, et olen viimasel ajal ekstra suurt tähelepanu pööranud sellele, kuidas jääda igas esilekerkivas olukorras algusest lõpuni heatahtlikuks ... ka siis kui lõpptulemus ei ole ehk mulle endale kõige meelepärasem.
Aga olukord ise siis oli selline, et ...
Aga olukord ise siis oli selline, et ...
... vanemal tütrel üks laager just eelmisel päeval lõppes ja järgmisel päeval oli algamas uus laager ja minul nende kahe ürituse vahel kindel plaan kõik pesu puhtaks pesta.
Alustasin siis kipsis käega lapsega läbirääkimisi tema hetkel jalas olevate dressipükste pesumasinasse panekuks. Kipsis olevast käest tingitud tülika riietumise tõttu keeldus laps kategooriliselt ükskõik millisest teisest paarist pükstest. Proovisin ma siis heatahtlikult ja sõbralikult mitu erinevat varianti välja pakkuda ja lihtsalt palusin ilusti, aga ei ... jäi endale kindlaks ja väitis, et need püksid ongi täitsa puhtad ja ei vaja pesu.
Lõpuks loobusin. Aktsepteerisin arusaavalt ja sõbralikult tema soovi ja loobusin enda kindlameelsest tahtmisest ka need konkreetsed riided puhtaks pesta ja liikusin oma toimetamisega juba edasi.
Hakkasin siis just pesumasinat tööle panema, kui järsku ilmusid minu kätte need samad kõnealused dressipüksid, et saaksin need koos ülejäänud pesuga masinasse panna.
Laps oli siiski leidnud kapist endale meelepärase alternatiivse sobiva riietuse ja võimaldas mul teha talle seda head, mida mina nii kangesti vajalikuks pidasin teha.
See oli täpselt selline ilmekas näide, kus ma juba nagu olin sellest pükste pestud saamise teemast juba täiesti loobunud ja justkui unustanud ja olukorraga rahu sõlminud... kui siis järsku lahenes lõpuks ikka kõik täpset nii nagu lahenema pidi.
"Saad kõik, millest loobud," lause meenus mulle selle hetke võlu märgates.
Alustasin siis kipsis käega lapsega läbirääkimisi tema hetkel jalas olevate dressipükste pesumasinasse panekuks. Kipsis olevast käest tingitud tülika riietumise tõttu keeldus laps kategooriliselt ükskõik millisest teisest paarist pükstest. Proovisin ma siis heatahtlikult ja sõbralikult mitu erinevat varianti välja pakkuda ja lihtsalt palusin ilusti, aga ei ... jäi endale kindlaks ja väitis, et need püksid ongi täitsa puhtad ja ei vaja pesu.
Lõpuks loobusin. Aktsepteerisin arusaavalt ja sõbralikult tema soovi ja loobusin enda kindlameelsest tahtmisest ka need konkreetsed riided puhtaks pesta ja liikusin oma toimetamisega juba edasi.
Hakkasin siis just pesumasinat tööle panema, kui järsku ilmusid minu kätte need samad kõnealused dressipüksid, et saaksin need koos ülejäänud pesuga masinasse panna.
Laps oli siiski leidnud kapist endale meelepärase alternatiivse sobiva riietuse ja võimaldas mul teha talle seda head, mida mina nii kangesti vajalikuks pidasin teha.
See oli täpselt selline ilmekas näide, kus ma juba nagu olin sellest pükste pestud saamise teemast juba täiesti loobunud ja justkui unustanud ja olukorraga rahu sõlminud... kui siis järsku lahenes lõpuks ikka kõik täpset nii nagu lahenema pidi.
"Saad kõik, millest loobud," lause meenus mulle selle hetke võlu märgates.