20. Reede 07.08.2020


Tänase hommiku veetsin Ülemiste piirkonnas autoremondi lõppemist ootamas teadmata ajavahemiku 30min kuni 3h jooksul. Täiesti plaanivabalt ringikulgedes olin väljajõudnud Ülemiste linnaku parki. Istusin, vaatasin ja kuulatasin, pea mõtetest suhteliselt tühi. Põnev oli kuulata ja märgata erinevaid helisid üldise müra taustal, kuni lõpuks taipasin, et see mis täna hoopiski põnev tundus, oli olukord kuhu ma varem poleks mitte kunagi püsima jäänudki. Nimelt olin sättinud ennast istuma pingile muruplatsi lähedal, kus käis usin muruniitmine väga mürarikka töövahendiga.  Ilmselt varasemale kogemusele tuginedes oleksin porisenud vaikselt omaette, et "no kuskil ka rahu ei saa" või et "kas siis just täna on vaja seda muru siin niita" vms ja läinud paremat kohta olemiseks otsima. Täna aga avastasin hoopis kui tore on kui niidukimürast läbi on võimalik linnulaulu ja teisi loodushelisid eristada :) ... muudkui istusin ja kuulatasin ... kord ühe ja siis teise kõrvaga ... .. ja siis tajusin ära, et ei ole alati igal pool mujal parem kui seal kus oled . Igal pool võib olla sama hea kui igal pool mujal :) ja kõikjal on just nii vaikne kui vaikselt seda seestpoolt vaadata.:)
Pilti tehes märkasin kaamerast ka vaadet oma peakohal täiesti teisest vaatenurgast :)

Eelmine
19. Neljapäev 06.08.2020
Järgmine
22. Laupäev 08.08.2020