Elu hetk - omakasupüüdlikkus, millest võidavad kõik
Reedese tööpäeva lõpus, kui meie perel oli ootamatult tekkinud plaan minna külmkapis ootavaid grillvorstikesi kuhugi mereäärde grillima, kujunes kogu ülejäänud õhtupoolik sama ootamatuks. Olime juba grilli mõnusalt tööle saanud ja vorstikesed peale ladunud, kui ootamatult jalutas mööda vana surfar, kes parasjagu oli seal surfaritest seltskonnaga mitme päevaselt rannas laagerdamas ja ühes koos sõprade sünnipäevasid veetmas. Vana selles mõttes, et staažikas surfari eluviisi järgija. Hingelt ju jäävad kõik surfarid alatiseks nooreks. :)
Juttu ja muljeid jagus härrasmehel nii surfamisest, kui igapäevaelust aga ka töödest ja äridest.
Juttu ja muljeid jagus härrasmehel nii surfamisest, kui igapäevaelust aga ka töödest ja äridest.
Üks jutt lõppes ja teine algas, olgu siis teemad omavahel seotud või juba täiesti teisest ooperist. Aga mis, mulle õhtu lõppedes ja autoga kodupoole sõites eriliselt
kõrvu
helisema jäi, oli märkamine, kui optimistlik oli olnudsuhtumine iga tema loo taga.
Tema positiivsuse ilmestamiseks toon näite, kus ühel mitme päevasel üritusel tavaelu mugavustest väljaspool asudes ta teistetele seltskondadele enda kaasatoodud grillresti laenates vahendustasuks iga seltskonna käest kolmandik grillitud vorstikogust sisse kasseeris. Ta nägi, et tegutses mingil määral omakasust, ehk et võttis teistelt osa nende õhtusöögist omatarbeks. Aga ta nägi selles ka oma panust ... ehk siis seltskonnal, kellel puudus see grillrest, neil oleks oma sööki väga palju keerulisem olnud valmistada ilma tema poolt laenatud töövahendita. Ta oli teiste vastu lahke ja abivalmis, aga garanteeris selle juures endale õiglase vahendustasu. Andis teistele seda mida neil vaja oli ja sai vastu seda, mida temal vaja oli. Mõnus tasakaal, kus tegelikult kõik osapooled olid tehingus võitja rollis ja tundsid ennast hästi.
Selliseid sarnaseid "annan ja võtan" jutukesi elu erivaldkondadest tuli tunni aja jooksul tal justkui varrukast - nii seltsielu kui tööalase elu kohta.
Ja õhtu lõppedes tagantjärgi tema olemusele ja jutule otsa vaadates jäi eriliselt kõlama äratundmine, et omakasupüüdlikus justkui ei pruugi alati olla omakasupüüdlikus, kui selle taga on heatahtlikkus nii iseenda kui teiste vastu, kuna tehingu tulemusena on mõlemad osapooled võitjad.
Magaziin üllatas meid naturaalsetest materjalides valmistatud ühekordse grilliga. Maksis küll 7,50 eurot see grill, aga süda oli palju rohkem rahul, kui mõne teise ühekordse grilli kasutamisega oleks olnud.
Lisaks üllatas reede õhtu, mil esmalt suurusärgus plaanivabalt koduuksest väljusime, sellega, et pärast rannas grillimist, ootas meid läheduses juba üks soojaks köetud saun. Ja hetk enne saunamajakeseni viiva väravani jõudmist tervitas meid üks naabritest :)
Tema positiivsuse ilmestamiseks toon näite, kus ühel mitme päevasel üritusel tavaelu mugavustest väljaspool asudes ta teistetele seltskondadele enda kaasatoodud grillresti laenates vahendustasuks iga seltskonna käest kolmandik grillitud vorstikogust sisse kasseeris. Ta nägi, et tegutses mingil määral omakasust, ehk et võttis teistelt osa nende õhtusöögist omatarbeks. Aga ta nägi selles ka oma panust ... ehk siis seltskonnal, kellel puudus see grillrest, neil oleks oma sööki väga palju keerulisem olnud valmistada ilma tema poolt laenatud töövahendita. Ta oli teiste vastu lahke ja abivalmis, aga garanteeris selle juures endale õiglase vahendustasu. Andis teistele seda mida neil vaja oli ja sai vastu seda, mida temal vaja oli. Mõnus tasakaal, kus tegelikult kõik osapooled olid tehingus võitja rollis ja tundsid ennast hästi.
Selliseid sarnaseid "annan ja võtan" jutukesi elu erivaldkondadest tuli tunni aja jooksul tal justkui varrukast - nii seltsielu kui tööalase elu kohta.
Ja õhtu lõppedes tagantjärgi tema olemusele ja jutule otsa vaadates jäi eriliselt kõlama äratundmine, et omakasupüüdlikus justkui ei pruugi alati olla omakasupüüdlikus, kui selle taga on heatahtlikkus nii iseenda kui teiste vastu, kuna tehingu tulemusena on mõlemad osapooled võitjad.
Magaziin üllatas meid naturaalsetest materjalides valmistatud ühekordse grilliga. Maksis küll 7,50 eurot see grill, aga süda oli palju rohkem rahul, kui mõne teise ühekordse grilli kasutamisega oleks olnud.
Lisaks üllatas reede õhtu, mil esmalt suurusärgus plaanivabalt koduuksest väljusime, sellega, et pärast rannas grillimist, ootas meid läheduses juba üks soojaks köetud saun. Ja hetk enne saunamajakeseni viiva väravani jõudmist tervitas meid üks naabritest :)
