Esimene hetk

Sellel päeval ja hetkel tundsin ära, millises vormis väljakutse "365 hetke" olema hakkab.
Olin külas oma vanemate kodus Tartumaal. Haarasin lastega õue minnes kaasa oma telefoni sihikindla plaaniga jalutada kohaliku järve äärde ja jäädvustada oma rõõmus naeratus järve kaldal ja "näidata" kui rõõmus ma olen selles kohas olla. Minu tütred, Ivelette (9) ja Adrianna (3), seevastu soovisid jalutada hoopis kohalikule mänguväljakule. Kõigest 100 meetrit majast eemal, aga leidsime endid raiesmikul kasvavate metsmaasikate keskelt. Korjamise hõlbustamiseks tõin kodust karbi ja tegevuslusti ei kõigutanud isegi peagi alanud vihmasahmakas.

Just see oli hetk, mis vormistas kriteeriumi, et mitte ükski postitus ei saa sellel lehel olema fabritseeritud postitamise enda ideest vaid postituse saab olla inspireeritud ainult ja ainult elust enesest ja selle käigus toimunud märkamistest. 
Järgmine
Teine hetk