Elu hetk: kui sa ei ole päikese käes, siis kompad hämaruses 


Esmaspäeva hommikul, lasteaiast tagasi kodupoole jalutades, märkasin ühel hetkel kõrgemal puude latvades eredat päikesekiirgust. Sama ilmekalt märkasin kohe, et see koht kus mina kõndisin, on oluliselt hämaram ja süngem. Ja siis justkui sähvatas mulle väga teravalt äratundmine, et just see ongi minuga ja minu eluga juhtunud pärast seda, kui loobusin regulaarsetest igapäevastest postitustes siin "rõõmuhetkede" kajastamise blogis.

Järsku nägin väga selgelt, kuidas eelneva kuu aja jooksul ma olingi absoluutselt igal hetkel selles päikesesäras, mis praegu seal eemal puudekohal paistis. See päikespaiste oli muutunud nii püsivaks ja see absoluutselt ei sõltunud reaalsusest minu ümber asetleidvatest asjaoludest. Nüüd aga avastasin... täiesti endalegi märkamatult ja pahaaimamatult, et olen viimastel nädalatel tagasi kuidagi palju hägusamale pinnale sattunud. Kõik on elus justkui normaalne, otseselt halvasti midagi ei ole, aga lihtsalt kuidagi loiuks ja soiguvaks oli kogu minu olemus muutunud. Täpsel nagu siin pildil - iseenesest täitsa normaalne ja kena metsarada, aga samas tajud iga oma keharakuga, et päikesesära on kusagil kaugemal, eemal minust. 

...
Inimese loomupärane kalduvus lihtsalt on nii tugevalt seatud selles suunas, et enne märkad põrandal olevat prügi, kui et puhtusest läikivat lauda. Enne märkad, lapse määrdunud suud, kui seda et suu selle mustuse taga sulle südamlikult silmadesärades naeratab. Märkad, et kodu on sassis, aga ei tule meeldegi olla tänulik ja rõõmus, et sul üldse on see koht, mida koduks nimetada. Nii võiks selle nimekirjaga üsna lõputult jätkata.

See nõuab ikka tõsist teadvustatud pingutust ja keskendumist, et elu virrvarris püsida eelkõige positiivsete hetkede märkamises ja vältida pessimismi lõksu langemist. Saad selle, millele keskendud. Keskendudes rahulolematusele, rahulolematus muudkui kasvab. Keskendud probleemile, siis just seda sa näedki. Keskendud lahendusele, siis lahendus saabubki. Kui aga lihtsalt ei märkagi, millele keskendud, siis paratamatult on granateeritud, et keskendumine nihkub negatiivsuse poole greeni. Keskendudes teadlikult loendamatutele päikesekiirtele oma elus, on päike sinuga ka kõige pilvisemal ilmal. 

See oli võimas avastus ja võimas kogemus seda avastada! Ja just see on sisu, mida kannab endas ka väljend "elu on lill." Aitähhh, imeline loodus, seda kõike mulle meelde tuletamast!!!

Eelmine
Elu hetk: vigadest õpitakse