Elu hetk: kui sa ei ole päikese käes, siis kompad hämaruses
Esmaspäeva hommikul, lasteaiast tagasi kodupoole jalutades, märkasin ühel hetkel kõrgemal puude latvades eredat päikesekiirgust. Sama ilmekalt märkasin kohe, et see koht kus mina kõndisin, on oluliselt hämaram ja süngem. Ja siis justkui sähvatas mulle üks väga huvitav äratundmine.
Järsku nägin väga selgelt, kuidas eelneva kuu aja jooksul ma olingi absoluutselt igal hetkel selles päikesesäras, mis praegu seal eemal puudekohal paistis. See päikese paiste oli muutunud nii püsivaks ja see absoluutselt ei sõltunud reaalsuses minu ümber asetleidvatest asjaoludest.
Nüüd aga avastasin ...
Järsku nägin väga selgelt, kuidas eelneva kuu aja jooksul ma olingi absoluutselt igal hetkel selles päikesesäras, mis praegu seal eemal puudekohal paistis. See päikese paiste oli muutunud nii püsivaks ja see absoluutselt ei sõltunud reaalsuses minu ümber asetleidvatest asjaoludest.
Nüüd aga avastasin ...
... endalegi täiesti märkamatult ja pahaaimamatult, et olen viimastel nädalatel tagasi kuidagi palju hägusamale pinnale sattunud. Kõik on elus justkui normaalne, otseselt halvasti midagi ei ole, aga lihtsalt kuidagi loiuks ja soiguvaks on järsku kogu minu olemus muutunud. Täpsel nagu siin pildil - iseenesest täitsa normaalne ja kena metsarada, aga samas tajud iga oma keharakuga, et päikesesära on kusagil kaugemal, kusagil eemal sellest kohast kus sa ise oled.
Inimese loomupärane kalduvus lihtsalt on nii tugevalt seatud selles suunas, et enne märkad põrandal olevat prügi, kui et puhtusest läikivat lauda. Enne märkad, lapse määrdunud suud, kui seda et suu selle mustuse taga sulle südamlikult silmade särades naeratab. Märkad, et kodu on sassis, aga ei tule meeldegi olla tänulik ja rõõmus, et sul üldse on see koht, mida koduks nimetada. Nii võiks selle nimekirjaga üsna lõputult jätkata.
See nõuab ikka tõsist teadvustatud pingutust ja keskendumist, et elu virrvarris püsida eelkõige positiivsete hetkede märkamises ja vältida pessimismi lõksu langemist. Saad selle, millele keskendud. Keskendudes rahulolematusele, rahulolematus muudkui kasvab. Keskendudes probleemile, siis just seda sa näedki. Keskendud lahendusele, siis lahendus saabubki.
Kui aga lihtsalt ei märkagi, millele keskendud oled olnud, siis paratamatult on garanteeritud, et keskendumine nihkub negatiivsuse poolde.
Keskendudes aga teadlikult loendamatutele päikese kiirtele oma elus, on päike sinuga ka kõige pilvisemal ilmal.
See oli võimas avastus ja võimas kogemus seda avastada! Aitähhh, imeline loodus, seda kõike mulle meelde tuletamast!!!
Inimese loomupärane kalduvus lihtsalt on nii tugevalt seatud selles suunas, et enne märkad põrandal olevat prügi, kui et puhtusest läikivat lauda. Enne märkad, lapse määrdunud suud, kui seda et suu selle mustuse taga sulle südamlikult silmade särades naeratab. Märkad, et kodu on sassis, aga ei tule meeldegi olla tänulik ja rõõmus, et sul üldse on see koht, mida koduks nimetada. Nii võiks selle nimekirjaga üsna lõputult jätkata.
See nõuab ikka tõsist teadvustatud pingutust ja keskendumist, et elu virrvarris püsida eelkõige positiivsete hetkede märkamises ja vältida pessimismi lõksu langemist. Saad selle, millele keskendud. Keskendudes rahulolematusele, rahulolematus muudkui kasvab. Keskendudes probleemile, siis just seda sa näedki. Keskendud lahendusele, siis lahendus saabubki.
Kui aga lihtsalt ei märkagi, millele keskendud oled olnud, siis paratamatult on garanteeritud, et keskendumine nihkub negatiivsuse poolde.
Keskendudes aga teadlikult loendamatutele päikese kiirtele oma elus, on päike sinuga ka kõige pilvisemal ilmal.
See oli võimas avastus ja võimas kogemus seda avastada! Aitähhh, imeline loodus, seda kõike mulle meelde tuletamast!!!