14. Laupäev 01.08.2020

Ongi märkamatult möödunud esimesed 14 päeva iseendale esitatud väljakutsest, mille raames olen võtnud eesmärgiks kajastada igast päevast vähemalt ühte positiivset märkamist või äratundmist.
Kes on jälginud pingsamalt, see ehk märkas, et 13.-16. päeva märkamised said avalikuks alles 17-ndal päeval. Aga parem hilja kui mittekunagi, onju? Vahest ikka juhtub, et tekib ajutine tõrge, aga tähtis on jätkata ja mitte loobuda. :)

Ja sellest tulenebki minu laupäevane südantsoojendav äratundmine. Taustinfona siis, et minu igapäevaelu kulgeb kuueliikmelise esindusliku kärgpere keskmes, kus ühtse perena oleme toimetamas mina ja tema ja geneetilise põlvnemise alusel siis vastavalt vanuse järjekorras minu tütar, tema tütred ja meie tütar. Eks tegemisi ja toimetamisi selle pere keskel jagub ja üldsegi mitte pole raske iseennast kõigi tegevuste, soovide ja vajaduste keskel ärakaotada. Hea tahtmise korral võib täiesti lihtsalt ennast ka lõksu sattunud ohvrina tunda .... noh kui tahta seda vaadet valida .... see on täiesti võimalik. :) ... aga sellel laupäeval, kui terve see suur ja armas pere kõik toimetas isekeskis omi asju ja sihipäraselt võimaldas minul sarnaselt sellel pildil esitatule täielikult eemalduda iseenda laadimiseks vajaliku info ja tegevustevälja, see oli see hetk, mis ekstra tõi välja tänulikkuse ja rõõmu selle üle, et mul on just selline pere nagu mul on, koos kõigi heade, parimate ja mõningate võibolla veel lihvimist vajavate nüanssidega. 

Eelmine
13. Reede 31.07.2020 
Järgmine
15. Pühapäev 02.08.2020